Elu ja vormid

Küllaltki keeruline lugemine ning kindlasti tasub materjal üle lugeda aastate möödudes, et sellest hoopiski teine arusaam saada. Sellegipoolest huvitav ning küllaltki sügavalt paeluv infokild.

Elu - see on olelemise vormide pidev vaheldumine. Neis vormides väljenduvad mõistusepärased ideed - teisiti sepitsused, kavatsused. Iga eluvormi toob siia temasse pandud mõte. Mõte on mõistuse produkt, aga mõistus, ise väljendab ja selgitab oma peremehe loovat algatusvõimet, kes januneb selle järgi, et anda avaldumisvõimalusi vaimule. Igaüks võib oma tegutsemises seda protsessi tähele panna. Ja sama protsess juhib rahva elu kollektiivseidki avaldusi. Kõige sündiva põhjust tuleb otsida vaimust, aga tulmeused avalduvad elus olelemise vormi kaudu.

Sellest järeldus on selge ent esmalt lugedes veidi segadusse ajav: mida kindlamalt meie mõistus toetub vaimule, mida koondunumalt sisaldab endas vaimseid tõdesid, - seda avaramalt ja tugevamalt kindlustab ta oma võimu aine üle, mida esitab elu, - ja seda kindlamad ja reljeefsemad on vormid, mis ta annab ainele. Ja kui neile vormidele isegi tekitatakse vigastusi kusagilt mujalt, siis - kohandudes uutele loomingutingimustele - vaimu loova tahtega kinnitatud mõistus, teades, mida ta tahab - parandab need ja jätkab oma arenemist ja ülesehituse teekonda.

Peab meeles pidama, et takistused on õnnistuseks, et nende kaudu õpib ja omandab meie mõistus leidlikkust ja et tahtejõud kasvab jooksvalt nende ületamisega ja hakkama saamisega.

Rääkides tugevalt nendes teostes vaimust, tahaksin anda seletuse sellele mõistele. Nii mõnigi meist peab vaimsust liigselt religioosseks ja pühaks terminiks, mis tegelikult nii ei ole.

Mis on Vaim? - See on ainsam, piiramatu loov impulss, mille juhtmeteks osutume meie ise. Mis on meie? - Meie, see on mõistused, mitmesugused prismad oma suuruselt ja kõlgedelt, kus see vaim peegeldub, - prismad, mis annavad ta avaldumisile mitmesuguseid vorme ja värvinguid.

Mis on elu? - See on igavesti liikuv vahelduvate vormide kinolint, mis näitab mõistuselt loodud sepitsuste teostumist. Seepärast on selge, et avaraim mõistus hõlmab kõige rohkem loovaid võimalusi, - ta on painduv, plastiline ja võib olla vaimu kandjaks misiganes elutingimustes. Ta mõtteloomujõud sõltub ta idealismi astreljeefsest konstantratsiooni võimest, millised ideed vormivad elu.

Mõistuse kasvamine sõltub isiksuse üldise eetilise tasapinna tõusust. Eetika teljeks on omakasupüüdmatus.

Ebaeetilisuse ehk pahe juur peitub omakasus. Omakasust udustatud mõistus kiindub üksikuisse piiratud eluvormidesse, kaotab ülevaate neist vormidest ja ta muutustest, aga ka oma ühenduse vaimuga. Siit võttab alguse iga pahe: kadedus, vihkamine, reetmine ja surm, ja kaob võim elu üle. Eetika on - vormid võitluspidamisest jõududega, mis rebivad mõistuse pisiasjusse, millised omakorda kitsendavad ta silmaringi ja nõrgestavad ta mõtteloomingut. Ja selle võitluse meetod on - kuningliku omakasupüüdmatuse süvendamine mõistustes vastavalt ta astmete järgi.

Mõte ja moraal, mille otsustasin kirja panna.

Elame ajastul, kus inimesed soovivad valitseda teisi - ent ei suuda valitseda iseennast. Need inimesed kes ütlevad: "ma ei suuda" ja need, kes ütlevad: "ma suudan" - neil mõlemil on õigus. Me ise valime, millega ennast piiritleme ja kui kaugele oma piirid seame. See mida enda võimekusest ja suutlikusest enne igat väljakutset arvame, tuleneb üldiselt sellest kui kaugele me ennast varasemalt mentaalselt sundinud oleme ning millisena me ennast selles olukorras näinud oleme. Inimese arengu suurim vaenlane on meie enda aju, ratsionaalne mõtlemine ja varasemad harjumused. Ega muidu ei öelda, et oleme aju orjad. Niikaua kuni me eelnimetatul domineerida laseme - oleme orjad iseeneses. Sellele järgneb enese mugavusest tekkinud pettumus, pettumusest kadedus, kadedusest viha, vihast kurbus ja sellele järgneb rida psüühilisi häireid ja haiguseid (kes viimasest väitest rohkem huvi tunneb, tasub uurida psühhosomaatiliste haiguste kohta, mis on inimkonnas ligi 70% haiguste tekkepõhjuseks).

Tasub veeta rohkem aega iseendaga ja tähelepanelikult kontrollida, mis mõtete keskel me igapäev lävime. Iga suur idee või leiutis, mis täna on osutunud reaalsuseks - on saanud alguse ühest ainsast mõtte impulssist. Iga püstitatud rekord või saavutus spordis, on algust saanud mõttetasandil ja tippu jõudnud valitud mõtete koondamise ja enesekontrolli abil. Mõttel on jõud - ja mitte ainult positiivsel, vaid ka negatiivsel. Sellest ka põhjus, miks üldiselt inimene ennast negatiivsel perioodil aina sügavamale musta auku kaevab. Inimene muutub vastavalt sellele, mis keskkonnas ja mille keskel ta viibib. Olgu need füüsilisel või vaimsel tasandil.

Tahame rohkem saavutada ja eesmärkidele lähemale jõuda, siis ei tasu otsida jõudu väljaspoolt, vaid iseenesest - sealt, kus algavad meie mõtted. Sealt samast saavad alguse ka kõik erinevad mõjud, mis tingitud meie mõtete ja ideede õnnestumise, ebaõnnestumise korral... ning neid me igapäev kaasas kanname.


Kaspar